Eesti välispoliitika väärikuse olematusest

Antud juhul Kaja Kallase LIMPAst ja Tsahkna ainulisest Ukraina kellamängust.

Eesti poliitika tugevus peaks seisnema selguses ja väärikuses. Paraku näeme midagi muud: igavaid ja laisku sõnumeid ning ebaprofessionaalsust. Riigi usaldusväärsus ei sünni valjuhäälsetest loosungitest (meenutage LIMPA), vaid selgetest ning tarkadest, arusaadavatest ning teisalt ka huvitavalt väljendatud sõnumitest.

Väike riik ei saa endale lubada diplomaatilist ning välispoliitilist ebaprofessionaalsust ega mitte faktipõhist maailmavaadet. Välispoliitik peab olema kõrgtasemel ja vastava haridusega, kel on tugev kogemuste pagas antud vallas.  Kaja Kallas on juristi ning ärilise hariduse taustaga ning Margus Tsahkna õppis samuti õigusteadust ja õnneks ka rahvusvahelisi suhteid, kuid ta ei viinud õpinguid isegi lõpuni - vaadake nüüd teiste riikide vastavate tegutsejate hariduslikke taustu: doktorikraadid, avaldatud suurteosed, jne.

Väärikus ei ole nõrkus, vaid strateegiline ressurss, millest Eesti julgeolek ja rahvusvaheline positsioon otseselt sõltuvad. 

Sellegopoolest on paljuski hästi, edu meile!