Vita melius Sapienter (Elu on targem)

Elu läheb paremaks ja vaimsemaks, eriti kui eelkõige Euroopas, Läänemaailmas, mitte Islami maades alkoholi tarbimine väheneb või hääbub. Seda eeskuju, suundumust peaks EL näitama, rohepoliitika kõrval. Vt. antud kaardilt, et Euroopas on just vastupidiselt alkoholi tarbimise kõige kõrgemaid näitajaid: https://twitter.com/simongerman600/status/1776763070590701981/photo/1.

Kas Riisipere mõisnik Johann von Uexküll oli kaak?

Kaak tähendab võllapuud. Inglise k. the pillory (google translate annab millegi pärast vasteks: pillerkaar või kaak). Ilmselt sõna kaak paskaak, kaabakas tähenduses tuleb kusagilt mujalt suunast, võib-olla mõni mitte rootsi keelne või mitte alamsakse keelne isik sai teisiti aru -, et kaak on isik keda häbipostis, võllases piinati või tapeti. 

Wikipediast:

Johann von Uexküll piinas surnuks ühe oma Tallinna põgenenud talupoja (Suurepere Madis), minnes sellega vastuollu linnaõigusega, mille kohaselt aasta ja päeva (tegelikult ilmselt aasta ja 6 nädalat) linnas viibinud isik oli linna kaitse all.

„Aastal 1535 maikuu (7.) päeval hukati mõõgaga aulik Johann Uexküll Riisiperest. Ta oli oma talupoega esmalt mõnitanud ning raskesti piitsutanud ja siis ta paku sisse löönud ning kaks ööd seal suure külma käes kinni hoidnud, nii et tal jalad ära külmunud. Siis võttis ta puuhalu ja lõi talle külmavõetud jalgade alla ja seejärel puuga kaks korda vastu pead, nii et mees hinge heitis. Seda tunnistas tema (Uexküll) foogtide ja kodanikkude ees. Mahalöödud talupoja sõbrad ja tema vend olid temale tee linna kinni pannud; tema tuli siiski linna, ja nii kaebasid siis talupoja sõbrad tema peale. Ta tunnistas, ilma et teda oleks piinatud, et ta on nõnda toiminud, nagu ülal kirjutatud, ja pakkus palju raha, et sellest (surmamõistmisest) pääseda: seekidele ühe küla ning iga aasta kogu oma eluaja jooksul seekidele ühe sälitise rukkeid ja linnale 1000 marka. Seda ei võinud kohus lubada. Sündigu rikkaga samuti nagu vaesegagi! Jumal heida armu hingele! Johann Uexküll Riisiperest hakati viima hukkamispaigale väljaspool linnamüüre, oli linnavärava taha kogunenud hulk aadlikke, et teda päästa. Seepärast hukati ta häda sunnil Harju väravate vahel mõõgaga ja tema naisele anti tagasi kõik, mis tema taskust leiti, tema mõõk, surnukeha, kirikuriided jne. Ainult riided, mis tal seljas olid, kui teda hukati, kuuluvad timukale. Nendega pole rael mingit pistmist.“

(Viide puudub)

Neid sündmusi on kujutatud mängufilmis "Verekivi".

Lisalugemist. Sirp; https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/johann-von-uexkuelli-juhtum/