Peale III maailmasõda

Mikk Tammik

I.

Ilm oli tormine, kui inglid välja lendasid ja president sõjalõpu väljakuulutamise tseremoonialt Rohelise konna maja suunas metaanautoga vuhises. Sõda oli kestnud 125 aastat ja inimkond oli vähenenud 80 protsenti. Mitte füüsiliste tapmiste tõttu nii oluliselt, olulisim oli just hirm sünnitada -, teadlased ei osanud isegi selgepiiriliselt välja tuua hirmu põhiteguri nüansse. Küsitluses vastanute seas oli palju neid, kes lihtsalt vastasid, et maailmas on niigi palju inimesi ja kõigile ei jätku. III maailmasõja tulemusel eksisteerisid rahvusriigid virtuaalpiirides, riigipiirid füüsilisel pinnasel puudusid. Inimesed elasid rahvusetult nomaadidena, läbisegi kogukondadena, vaid virtuaalmaailmas eksisteeriti rahvusena. Muu tulemuse näol, see sõda poleks vast lõppenudki, mõtiskles pruunides kingades, kuukulguri olekuga, aeglaselt hingav mees.

Korraga kõlas vali kõmakas ja presidendi autos vuhisevate isikute ning presidendi kõrvu lõi kõva madal heli, edasi ei mäletanud autos olijad midagi. Tehisintellekti kasutamiseks kääbinäärmesse paigaldatud kiip hakkas mahedal toonil presidendi peas kõnelema: "Liigutage palun oma vasaku käe väikest näppu riigisaladuse koodi avamiseks." President ei mäletanud millegi pärast õiget liigutust, kogu eelnev elu oli justkui mälust pühitud.

"Vale liigutus, proovige uuesti."

President sisestas koodi ehk liigutas sõrme kolm korda valesti ja riigisaladusele ligipääs sulgus.

"Peate pöörduma kindral Kikklandia poole, lukustuse avamiseks ja uue koodi seadustamiseks."

President vaatas ringi ning tema pilk jäi peatuma rohelisel hernekaunal, mis pärsia vaibal vedeles, ta ei mõistnud, kus ta on ja suikus väsimusest unne.

Hallis ülikonnas mees, punane kikilips ees hõljus toas ringi, punastest teemantitetest tehtud krutsifiks käes ja laulis kummalist laulukest liturgilises võtmes ja veel araabia keeles. President ärkas, huh see oli õnneks vaid unenägu ning hakkas oma autojuhti ning autos viibinud ametnike otsima. 

II.

Matused. Viimase lahingupäeva ja ühtlasi sõja viimase päeva langenud. Sajab rahet, päike paistab. Mäe nõlval looklevale kalmistule kerkib topelt vikerkaar. Trompeti helid kõlavad ja päikeselise mäe tipus olevasse droonikaitsega varustatud musta teraskasti astub pastor, hakkavad kõlama nimed: "kindral Liflandia, kindral Murak, kindral Kikklandia..." Sinises mantlis neiu võpatab, sest teda polnud teavitatud kindral Kikklandia hukkumisest. Näpuliigutuse peale küsib tema tehisintellektist nõunik ehk kiip tema käbinäärmes häälena tema peas: "Kuidas saan aidata?" 

"Ega see ei ole eksitus, et kindral Kikklandia hukkus?"

"Kahjuks ei saa ma teile praegusel hetkel riigisaladusega seonduvat infot edastada."

"Aga miks," hämmeldub neiu.

"See on riigisaladus. President ei ole aktiveerinud ühelegi riigisaladuse õigusega isikule riigisaladuse ligipääsu luba ehk teisisõnu on ta kõik load täna hommikuse seisuga peatanud."

Õigusnõunik Cleopatra sinine mantel väriseb naise hirmuvärinatega kaasa, ega see ometi pole uue sõja algus, selle sama õuduse jälk jätk. Miks president on riigisaladuse ligipääsud peatanud, ega temaga endaga midagi lahti pole, mõtleb õigusnõunik. Ma ei saa enam millestki aru, mõtleb Cleopatra ning jalutab pea norus kalmistu väravate suunas, külmalainest ja erutusest värisedes.

Kui õigusnõunik ja tunnustatuim babüloni astroloogia asjatundja on terasväravatest välja automaatregistreeritud, hakkab tema peas tööle häiresignaal: "Te ei tohtinud lahkuda ennem matuste lõppu, selline on protokoll, palun minge väravatest sisse tagasi," kõlab tehisintellekti mahe hääl õigusnõuniku peas. Cleopatra teab, et signaal ei vaibu, ta peab tagasi minema. Cleopatra pöörab ümber ja astub väravast tagasi sisse, häiresignaal tema peas vaibub.

Pastor oli juba nimede ette lugemise lõpetanud, kui ta võpatades hakkas kogelema, justkui oleks talle midagi taevast pealaele maandunud: "kindral Kikklandia peale esitati kaebus ja praeguse seisuga pole teada kas ta on hukkamisele mõistetud või eluks ajaks vangi määratud, kuid eluks ajaks vangi määratutele kehtib õigus otsustada end silmapilksele eutanaasiale, mida kõik ka endale sellisel juhul otsustavad. Kindral Kikklandia olevat jäljendanud ühe oma alluvaga vesteldes Heil Hitler'i liigutust ja keegi tema alluvatest edastas fotosüüdistuse otse ja iseseisvalt C.A.G. komisjonile." Ja siis pastor jätkas juba justkui Jumala poolt laetud vihaga: "Minule teadaolevalt saavad C.A.G. komisjonile ilma eelnevate organite tuvastusteta edastada süüdistusmaterjali vaid Gavrilo Princip'i onupoja laste järeltulijad. Neid on praeguse seisuga elusate nimekirjas 33 isikut. Ja hommikul minule edastamisel olnud protokoll katkes ootamatult."

III.

"Kordan veelkord, meie uurimisjaamas oldi juba sõja 30ndal aastal surmkindlad, et sõja üks põhjuseid oli teatud tehnoloogiliste arengute eranditult kõigile peale surumine, kõigile kohustuslikuks tegemine ja veel kampaaniate ning ülistuste saatel. Ajuloputus! Ja nüüd ikka veel rahastatakse nende faktide ümberpööramist, häma!" Kisas ametnik, kui president ettevaatlikult ukse vahelt, millel oli punane rist, piilus. Ametnik rahunes ja jalutas diivani laual oleva tahvli suunas, kõndis presidendini ning ulatas selle talle. President hakkas koostatud raportit uurima. Autojuht ja teine ametnik jätsid male mängule keskendumise ning võtsid ootel hoiakud sisse.

"Kas masin on vuhisemiskorras?" Küsis president vaikselt, võtmata silmi memolt. 

"Ei veel," vastas autojuht, "tunni aja pärast oleme valmis liikuma."

Hommikune päike mängles seinal ning president sammus aknani: "mis te arvate, kas liigume C.A.G.ini ida või lääne poolt Kikklandia mägesid?"

"Arvestades ilmateatega, mis on nii ebamäärane pigem sõidaks tunnelist, on kindlam. Läheb 30 minutit kauem," ütles autojuht, avades veepudelit. 

"Kas kõik proovid olid korras?"

"Enam-vähem, väikesed kõikumised ei loe, tervisega pole meil kellelgi häda, jõuame einestada ja siis veel kümmelda ning siis on minek," kostis monotoonselt ametnik." 

Riigiametnike Tervisemaja söögisaal oli uhke ja sätendav, varustatud seitsme ekraaniga - nagu Roomas künkaid, mis kõik reageerisid häälkäsklustele. Kuplialust kaunistas maailma suurim vitraaz.

"Mis siis hädamaandumise õigupoolest põhjustas," küsis president?

"Pole kindel, kas see oli ettekavatsetud rünnak või tehniline rike. Tehnilist riket, mina isiklikult ei pea tõenäoliseks, autot vaadatake üle igal Jumala pühapäeval," kostis autojuht ja jätkas "autopiloot läks peale ja maandus. Turvafirmadel on näiteks rahva eemal hoidmiseks tuulekiiruse tõstmise masinad. Arvan, et kasutati seda. Mäletan täpselt, et peileri kuva ei märganud ühtegi lähedal olevat objekti, muidu oleks kõlanud ka signaal. Tere Trex! Ekraanide juhtimissüsteem käivitus. Ekraan number üks, palun esita analüüs meie eilsest hädamaandumisest."

Ekraanil oli näha videosalvestist ja valemeid ning ülesvõtteid siit ja sealt lähedusest: "Õnnetuse põhjustas tuuleiil kiirusega 121 m/sekundis, see kestis 3 sekundit. Tavaline tuulekiirus oli 14 m/s. Sellist tuulekiirust on võimalik tekitada vaid tehislikult. Ühtegi objekti auto läheduses ei olnud. Kui oli, siis keelatud variseadmega. Variseadme kasutamise eest õhuliikluses on väga karmid karistused ja variseadmeid saavad hankida vaid kindraliteedi erilubadega isikud."

Administraator jagas soovijaile hommikumantlid ja rätikud. Käidi kiirelt aurusaunas ja basseinis, taamal mängles meditaviine muusika. Üks ametnikest sattus sellest lausa eufooriasse ja tegi väljudes avatud broneeringu nädalaseks puhkuseks, hilisema kuupäevade lisamise võimalusega.

Härraste ülikonnad lendasid neile selga ja lipsusõlmed moodustusid automaatselt. Auto oli välisukse juures ja asuti minekule.

IV.

Matustel viibijad avaldasid üksteisele kaastunnet ja õnnitlesid sõja lõpu puhul. Oli see ikka sõja lõpp, mõtles õigusnõunik ja asus vestlema ühe elegantse härraga, keda ta nägi esimest korda: "Vabandage monsenjöör, tahtsin küsida, kus kohast te sellise huvitavat tooni kaabu olete ostnud, ma tahaks sarnast, kuid naiste oma?"

"Pariisist, mul on seal isiklik salong kuue töötajaga. Jah me võime teile allahindlust ka teha, kõik materjalid ja töötajad on Nüübia kandist. Kuidas on Teie nimi? Kutsuksin Teid siia lähedusse kohvile ja kastani mahla jooma, kuhu olen ise minemas. Mu lapsepõlvekodu on siin lähedal ja tahan teada, kas kohvik on veel avatud."

Õigusnõunik ei kõhelnud, ta oli vallaline ja veel isegi lastesaamise eas: "Cleopatra. Suurima hea meelega."

Autojuht avas tulijatele uksed, kui ta kaugele ulatuv pilk tulijaid märkas. Limusiin oli uus ja autojuht tahtis ilmselt tehasehõngust vähemaks saada. "Oi kui uhke auto, see on uunikum?" 

"Ei ja jah, 2087 aasta mudel, kõikide tolleaegsete lisadega, selliseid taastoodetakse ainult määratud number."

Nad istusid autosse, valged siidkindad lükkasid uksed kinni ja sõit võis alata.

"Ja kuidas on Teie nimi?"

Mees kergelt jahmatas, kui kuulis tagant istmetelt küsimust kuuldes: "Pruuna, Mr. Pruuna Culm."

"Mis teid matustele tõi?"

"Mu poolvend, kindral Kikklandia - ta pole kaugeltki hukkunud ega surnud. Ma pidin isiklikult ühe ümbriku edasi andma, pastorile niikuis," ebales Pruuna ja jätkas "ma ei saa teile sellest rääkida, ma vabandan," juba kahetsedes, et oli oma poolvennast rääkinud. Pruuna viis ettevaatlikusest jutu ruttu teistele teemadele, " elasime emaga siin, olin seitsme aastane, kui ema uuesti abiellus ja endale poolvenna sain," ta vaatas taha poole ja naeratas. Auto vuras vaikselt, ei mingeid mootori helisid. 

"Ma ei näinud, et Te olekite pastorile lähenenud."

"Ma sain seda teha alles matuste lõpus, nägin Teid lahkumas ja siis Te ilmselt mõtlesite ümber ja tulite tagasi."

Õigusnõunik jäi mõtteisse ja miski ta sügaval sisimuses kordas, sa pead teada saama, sa pead teadma saama, maksu mis maksab. Cleopatra mõtles, mis ümbrik, ta ei teadnud kedagi, kes tänapäeval ümbrikke edastaks, paber oli peaaegu haruldus. Paberrahagi enam polnud - seal sees võis olla tšekk, neid küll vahest veel anti ümbrikutes ja isiklikult, mõtles ta.

"Kuid, mis Teid matustele tõi?"

Cleopatra mõtles, et ta ei hakka valetama ja mängib avatud kaartidega: "Ma olen Ühtsusvalituse õigusnõunik, riiklikel matustel käimine on minu ametijuhendis kohustusena."

Pruuna võpatas ja mõistis, et nüüd ta on omadega sees ja peab Cleopatrale saladuse välja rääkima. Ta ei teadnud, mis sest asjast nii saab, analüüsides olukorda esitas ta mõttes küsimuse oma käbinäärme kiibile: "Kui te selle saladuse ka välja räägite ja asi isegi meediasse paiskub, ei muutu sellest kindral Kipplandia jaoks midagi. Kindral Kipplandia on juba operatsiooni järgses seisundis ja miski tema välimusest ei reeda enam endisele. Tal on uus isikutunnistus ja ta elab teadmata kohas, kasutamata isiklikke tehnoloogilisi vahendeid, kiip tema käbinäärmest on eemaldatud, teda ei leita -, ainus mis juhtuda saab on keeriste tekkimine ja segadus. Mopp võib miljoneid inimesi teelt maha pühkida."Kindral esitas mõttes järgmise küsimuse kiibile, "kas õigusnõunik võiks minu antud teate riigisaladuseks tembeldada?" "Võiks. Oleneb, kuidas Te talle selle saladuse esitate ja mis üksikasju Te välja räägite. Te võite ju luua veidi erineva versiooni n-ö tõsielul põhineva, kuid mitte täpse. Soovitan teil asjaosaliste huvides vaikida n-ö lavastatud surmast ehk kindrali kadumisest ja matustest. Teil on selleks seaduslik õigus, informatsioon klassifitseerub delikaatsete isikuandmete kaitse seadustiku alla." Lõpetas mahe hääl Pruuna peas.

Pruunale ei andnud rahu, "kuidas ma seda siis talle ütlen, kui ma juba ütlesin välja, et kindral pole hukkunud ega surnud?"

"Te ei pidanud teadnud, et ta C.A.G.i oli viidud ehk valetagi - te ei teadnud ja ei tahtnud uskuda oma poolvenna surma, vaatamata sellele, et ametliku versiooni järgi ta C.A.G.i viidi. Te võite ka olla selline, kes ei tea üldse, mis C.A.G. tähendab ning ammugi mitte selle asutuse sisest poliitikat, detaile."

Tehisaru lisas: "On veel üks variant, tegu on nägusa ja vallalise neiuga, tellige kohvikus koos šmaraldgin, aur hajutab piirid ja teeb ajule massaaži, hiljem tehke ettepanek võtta hotellituba, nii hajub keskendatus antud teemalt. Te ju oskate naise võrgutada."

V. 

President soovib tutvuda kohtuotsusega, mis Kindral Kikklandia kohta pidavat olema jõustunud.

"Kui otsus on jõustunud läheb see riigisaladuse alla, Teil on täielik õigus võimaliku otsusega tutvuda."

"Me tulimegi sellepärast siia koha peale, et ise veenduda - on alust arvata, et teisasel juhul võib tegu olla võltsimises. Palume nüüd ennast sisse lasta." Valetas ametnik.

C.A.G.i administraator vajutas nuppu ja külalised sisenesid: "Ülevalt leiate peakohtunik Margharite."

Kui president oma hallides ülikondedes kaaskondlastega teisele korrusele oli jõudnud avnes neile kummaline nägemus. Tunded emubusid armastusega, neid ümbritsesid kaunid pildid puutumata loodusest, haldjad paitasid nende päid ja nende meeled täitusid ülikauni rahu sisestava tundmusega. Presidendi autojuht tahtis kisada, et me oleme hüpnotiseeritud kaome, kus sada ja seened, kuid tema huultelt paotus vaid merekaja sarnane hädine piiksumine. Hüpnotiseeriv hääl paitas nende kõrvu: "Margharite on seal, palun kummardage ja proovige talle tasahilju läheneda, ta on omandanud mesitasioonitehnika, mis närvilised ja pahatahtlikud inimesed temast eemale põrgusse peletavad." 

Mehed kõndisid justkui poolunes ja ebakindlalt valges riietuses kogu poole, neid õmbritses virtuaalne, kuid täpselt sarnane mets nagu on päris mets ja nende kõrvu hellitas imekaunis ja rahustav muusika. Kogu ruum oli justkui piirideta, mitte ehitise sisemuses, vaid kusagil ürgses orus ja endagi aimamata kadus neil igasugune mäletamine, et milleks nad olid kohale tulnud.

VI. 

President ronis lihtsalt kännu otsa ja hakkas hoopis suitsu tegema. Kaaskondlased sattusid veel enam segadusse. Lõpuks liikus kohtunik tasahilju presidendi poole ja ütles: "ta pass on siin, ma ei tea kuhu ta jalutas," seinale kuvati kindrali geenikood ehk tema pass, "ma ei oska teid rohkem aidata, vabandage pean nüüd lahkuma, teised ülesanded ootavad." Kohtunik haihtus justkui õhku, käis kerge klõpsatus ja president koos kaaskondlastega oli tavapärases, küllaltki avaras kohtusaalis. President seisis kõrgemal, kohtuniku ametipostil ja kaaskondlased istusid pealtvaatajatele mõeldud reas. Selge oli see, et ilma riigisaladusele ligipääsuta süsteem "normaalselt" toimida ei saa ja miski muu jõud hakkab planeedil toimuvat juhtima. Kõikvõimas, võimalikult hea, kõikjalolev ja täiuslik Jumal oligi liiga kauaks teatud protsessidest eemale kodeeritud.