Kasari jõe sillast. Prantsuse ja Šveitsi ettevõtte läbi projekteeriti. Kasari-Virtsu postitee oli parvedega ja see võttis liiga kaua aega. Suvel madal vesi, saab ka jala läbi...
Kasutuses kuni 1990 aastateni, ehitati uus betoonsild... Selle aasta betoonehitiseks valiti eramu Viimsis. Omal ajal Tsaari Venemaa pikimaid betoonsildasid. Siin oli ka ülesõit valgusfooridega. Kitsas.
Eerik Kumari mälestuskivi ja Kirbla astang. Aladest, mis kuuluvad jõgede juurde. Luhaniit. Lamminiidud. On pärandkultuuri maastikud... Märgalad, kaks korda aastas üleujutatud... Lamme jääb vähemaks. Peab hooldama. Niitma. Rukkirääk. Rohunepp (lotovõit). Kurvitsalised. Lamminiidud olulised kala maimudele. Eerik Kumari lemmik oli jäälind, rahvakeeli kalakuningas. Oli ka konservatooriumis käinud. Helihark taskus. Kasutas linnulaulu loomingus. Sünninimi oli Sits. Võttis Kumari laiu järgi nime. Oli tuntud üe NLi. Ornitoloog. Üleliiduline loodusajakiri. Erik Kumari välimääraja. Kumari uuris ka Ahja jõel. Erik Kumarile 3 mälestuskivi. Rajas ornitoloogia jaama. Matsalu rahvuspargi algus. I Vabariigi alul, Kumaril plaan, jahimehed vastu. Parasiit sõnu ei tohi kasutada.
Lihula mõis kinni kasvanud. Varemed. Päikesepaneelid. Kirikuküla päikesepark, Baltimaade suurim. Lehmad on ohtlikud võivad rünnata ja kari jookseb hiljem üle.
Peep Ilmet, luuletused Matsalust.
Keemu, rannaniidul.
10 vaatetorni. Hani, Lagle, kurvitsalised. Keemu vaatetorn. 85 m kõrge. 2 miljonit veelindu läbib Matsalu. Ida-Atlandi rände teed. Orienteerumisvõime päritav ja õpitav. Tähtede ja päikese järgi. Maa magnetvälja järgivad. Video salvestus olemas. Rände rahutus, sisemine kell. Füsioloogilised muutused. Radari vaatlus, hindame suurust. Rõngastamine. Migratsioon on maagiline. Rannaniidud. Eestis karjatatud, kuid ELis kaduv nähtus. Rände aeg, peatuskoht. Jää minekuga, osa taimestikust kaasa. Suured, kauged alad...
Haigrute baas. Meetrine lind, haigur. Palju pesasid, 80 cm suurused. 3-6 muna, rohekas-sinakad... Mütoloogiast. Haigur, kui sümbol. Hiinas, Indias, Egiptuses, Aafrikas, Kreekas: tarkusest kuni loomisõnneni. Inimeste toidulaual eri tähendused. Kalameeste õnnesümbol. . .
Pinnas. Väljaheide happeline, monokroonne. Laastav maapinnale. Nagu Marsi maastik. Geishad kasutasid ööbiku väljaheiteid make-up jaoks. Uus kosmeetika toode. Loodusel on ka tšakrad. . . Matsalu mõis. Laikmaa muuseum, Haapsalu Tallinna mnt. ääres. Ja Rummu juures ka Haigru koloonia.
Näärikivid. Adrukivid. Kus kivid tulnud. Legendid. Näiteks, nääriööl oli olevat nii kõva tuul, et virutanud kivi kolmeks... Fennoskandia kilp. Tekkisid liustikud ja võtsid kaasa, mis teele jäi... 19. saj hakati uurima. Karl Rusform, uurimus rannarootslastest. Ja Georg Helmersen hiljem pani aluse teaduslikule uurimisele. Oleme Saastna poolsaarel. . . Rabakivid. Graniit. Legende palju, mis seotud Vanapaganaga. Vanapagan ei oska ujuda. Nääri kivide püant on selles, et üle tee on Jaan Näär'i talu.
Salevere Salumägi. Siluri aega ulatub ajaloos tagasi. Biohermne mägi. Sarnane paerannikule. Boorsem. Inimesed elanud 3000 aastat. . . Väljakaevamised: potikillud, aiad. 15 m. merepinnast kõrgeim koht. Legendid. Vanapagan tahtnud põrguid teha, Suur-Tõll virutas vastu pead. Vanapagana sarvest siis. Päikseline. Uputab, kui sajune. Rikkalik, usside kogus. Ussimägi. Sadu liike... Kevaditi pulmitub nii rästik kui nastik. Vaskuss. Metsikud õunapuud. Barbariss. Türnpuu. Sarapuu. Kadakad. Linnus 1. saj. eKr. Peep Ilmet "Matsalu mailt". Fred Jüssi sissejuhatus: ilma tuuleta läheb maa haisema.
Silmaallikas, 1,5 km rada. Korallriff. Trepp on libe. Sõnajalg. Pruunraudjalg, ainult lubjal. Klindil. Kaitse all. Kivi imar tavaline, kuid need väikesed haruldased. Bioherm. Puu kõrgus on 5 meetrit Eestis, siis mets. ÜRO määratlus võra ala väiksem ja 50*50m siis on mets. Viies riik Eesti, metsasem. Läti, neljas. Salumets, laialeheline mets. 5000 a. tagasi. Puurinne. Saared, vahtras, pärnad. Põõsarinne. Üks tüvi on puu. Mitu tüve maa seest on põõsas. Magesõstar. Kuslapuu. Puhmarindes (pohlad, mustikad), seda pole Salumetsas. Rohurinne. Maikelluke. Kuslapuu marjad mürgised. Metsiku kress. Sinikas seahernes... Salusiu mari. Käopäkk, parasiit taim. Viinamäe tigu. Seatigu. Sambla rinne. Salumetsa tüüpi kaitseme inimtegevuse eest. Niinepuu. Linnus, pigem pelgupaik. Pole paksu kultuurkihti, st, et perioodiliselt kasutuses. SALEVERE MATKARADA. Salevere loovkoda. Sookure vaatlus. Päikese loojangul vaatlus. Kukerand, Kukeraba. Muistne pinnas. Virtsu teele jääb. Kas Väina meri. Mark Soosaare maja. Loomade pelgupaik. Kukeveski. Orhideed: Kärbseõis. Tasub tulla siia matkama. Mõisaküla mägi ehk Vanapagana teine sarv.
Tuhu looduskaitseala. 3 vööndit. Natura 200 võrgustik. Haruldased taimed. Kõrgsoo ehk raba. 7 km pikk... Soo arenimse etapid: madal, siirde, kõrgsoo ehk raba. Õõtsiksoo. /.../ Kurvitsaliste rikkaim piirkond. Ka rabarüüt, kaljukotkas. Haruldus: Mustsaba Vigle: 600-1000 paari. Laudtee pikkus 950 m. Madalsoo. Eesti soo jumikas (taim). Käpalised. Harilik Vesihernes. /.../ Siirdesoo, harilik porss. Mättad. Vaevakask. Jõudsime Kõrgsoosse ehk raba. Turbamättad. Kukemari (vähe tuntud mari, hoidised ja naps. Sinised marjakeded). Jõhvikas, männid. Rabamurakas, nii isane, kui emane. Küüvits, naiste haiguste vastu. Kanarbik ka stressi ja ärevust leevendav. Pruun, ka lilla turbasammal. Turba moodustumine aeglane, 1mm aastas. Raba paksus 5m. Raba vanus 5000.a. III kategooria kaitsealuse taime võib võtta enda tarbeks. Karulauk on III kategooria, porss ka. Jäta juur alles. EKA projekt: Trepp.
Karuse kirik. Ehitust alustati 1260.a. Ehitaja Otto von Luttenberg. Liivimaa ordu tähtsaim mees siin kandis. Ordumeister. 10.a. peale valmimist teade, et Saaremaa poolt tuleb leedukate röövjõuk. Lahing toimus jää peal. Kesselaiu kandis. Karuse lahing. Lahingus suri Luttenberg koos 50ne orduvennaga. 1930.a. arheoloogilised kaevamised prof. Sild. Kaevati luustikud. Eemaldati pealuu, arvatavasti Luttenbergi oma. Sõja käigus kadus pealuu ära Haapsalu muuseumist. Geograafiline asukoht: Kirbla, Lihula, Hanila, Karuse kirik 25 km alal. Pöide kirik emakirik. Liivi ordu ala, ülejäänud Saare-Lääne piiskopkond. Orel. Bornhöhe käis mängimas, pruut keegi Agnes. Lühtrid. Katariina II ukaas, kiriku aeda enam matta ei tohi /.../. Kunstnik Christian Ackermann, skandaalseim puunikerdaja baroki ajastul. Karuse kiriku kantselei tegi. Vabadussõda. Vitraazi kinkis külamees. Diakon räägib lugusid. 1904.a. põles kirikumõis maha, Tuule suuna tõttu jäi kirik püsti... Kabel...
Add comment
Comments