Paks Margareeta

Published on March 9, 2026 at 4:10 PM

Meremuuseum Paksus Margareetas 

Mihkel Karu:
MOOTORLAEVAD
Tehnoloogia, inimene, kaup ja sadamad - neli teema sammast.

Lääne-Aafrika oli ENSV ülesanne, selle liini haldamine. 

Suurim laev: Kristjan Palusalu, Eesti lipu all seilanud. Tõi vilja Mehhikost. Mindi punalipu all ja jõuti Mehhikosse Eesti lipu all (EV taasiseseisvumine). Ja seetõttu tööülesanded vahetusid ja siis tegid ümbermaailmareisi - esimene kaubalaev, mis tegi tiiru ümber maa. F. Schopan suuruselt teine (suur ujuv kalatehas). Komu J. Smuul käis ka väikese laevakesega kaasas.

Suuri kaubalaevu Eesti ettevõtetel pole, seadusandlus kehv.

NL perioodil tööstusliku kalanduse kiire areng. Kalandusettevõte OOKEAN.

Gorbatšov käis Islandil Georg Ots laevaga, Reaganiga kohtumas.

Teele Saar:
AURULAEVAD
Aurulaevad, tööstusrevolutsioon. Kaubalaevanduse ja inimese lugu rohkem.

Keedupott, kaan hakkas peal värisema.
Edasi aurumasin. 19. saj peaaegu igapäev uusi leiutisi. Kuninganna Victoria matuste aegu leiutati tänapäevani hambahari, jne.

Esimene aurik Ney York'is: 1807, Euroopas 1812, kiire aurulaevanduse kasv: aurulaeva ehitus 3x kallim: reisijate vedu. 1827.a. Eestis esimene aurik. 1937.a. esimene liin: Stockholm-Turu-Tallinn-Peterburi, kujunes tihe aurulaevastiku võrk.

Ühe aurulaeva mudeli tegemine võtab kaks aastat. Mauritiuse hindud ja Ahvenamaa meister, tegid mudelid Paks Margareeta muuseumile.

1860.a. alates ka kaubandus.
Laevandusettevõtete ja kaubaveo ekraanid.

Feliks Gornischeff:
PURJELAEVAD
Peterburi asutati 1703.a. Rootsi kuningriigi pealinn oli Narva  ning oli ka Euroopa ja Venemaa vaheline kaubasadam ennem Peterburi. Napoleoni kaubandusblokaad 1808 - 1810.

Kaljase puri.

TORMILIND, kauneim laev ja viis esimesena Eesti lipu lõuna poolkerale.

Santsukast, meremehel.

Krusenstern 1803-1806, Vene lipp ümber maailma, mereteede teaduslik uurimine...
Tahtis näidata, et merd pidi on Venemaa Vaikse ookeani piirkondi lihtsam varustada.
Eesti keelde ta reisikiri tõlkimata.

Loodeväil.
Bellinghausen avastas Antarktika ja jõudis Austraaliasse ning Uus-Meremaale.

Lütke (Põhja-Venemaa) ja Wrangell (viis oma ekspeditsiooni lõpuni koerarakenditel). Beringi väin.

Tuletornid, navigatsiooniseadmed.

Priit Lätti:
KOGE JA KESKAEGSED TEEMAD
Kopajuhi nimi oli Peeter, koge nimeks sai Peeter. (Bremeni ja Vaasa koge leitud mere alt.) See leiti Kadriorust, korrusmajade rajamisel.  Tammepuidust, puidu langetamise aeg: 13 saj. lõpp, Poolas.

22-23 meetrit. Jagunes kolmeks ruumiks. Keskel trümm. Ees varustus. Taga panipaik ja väga hästi säilinud köök. Hansalaevadel soe toit kohustuslik. Universaalne kaubavedu. Lõpuni ei tea keegi, mis keskaegne termin koge tähendas. Saksa sadamas: koge, Inglismaal: hulk, jne. Veekindlaks tehti samblaga. Kiirus: 4 sõlme (10 km) tunnis. Hollandist sai kaks korda kaupa tuua hooajal, kui hästi läks. Meeskond ilmselt 12 isikut umbes ja kuni 80 000 tonni kandevõime. Omanike kaup ära jagatud eri aluste vahel, riski jahutamine. Arheoloogid teavad ainult halvasti läinud laevalugudest.
 
 
Mikk Tammik, 09.03.2026

 

Add comment

Comments

There are no comments yet.